Hey

Arvuti andis otsad ja kõik mis ma olin valmis kirjutanud on nüüd kadunud. Parem lisan pilte ja panen kommentaare. :D


Musid-kallid-paid

Christchurch

Ma olen nüüd siis Christchurchis! :D

Hetkel istun Starbucks'is ja rüüpan kuuma lattet kuna õues mässab külm tuul ja konstantselt vihma sabistab. Ootan siin oma bussi, mis viiks mind Methveni, kus saan kokku oma ülemusega, et kogu paberimajandus korda saada.

Christchurch ei ole midagi erilist - vähemalt nii palju kui mina olen seda näinud - ning inimesed siin keskpärased (kui olla viisakas). No eyecandy so far.

Eile käisin infopunktis, et teada saada kuidas ma teise linna saaksin ja sellel noorel neiul kes mu vastas istus pole vist kodus peeglit, kuna musta silma lainerit, lillat silmavärvi ning ripsmedušši oli kogu nägu täis. Nii et lisaks sellele et loomuliku ilu pole, suutis ta end meigiga veel pöörasemaks teha. Ja aidata ta mind ka ei osanud. Kah..mul asi info center, pidin ikka ise hakkama saama :).

Nii palju kui olen ringi vaadanud siis hinnad on siin suht normaalsed. Sushi roll on 2 ja bussipilet teise linna 20NZ Dollarit. Sushi kohvikuid on siin igal nurgal ja toit nendes suhteliselt odav, nii et minusugusele taimetoitlasele lausa ideaalne. Kõht hakkaski korisema ;) nii et peab minema.

Xx
Silmailu otsides,
Siret

Tee Uus-Meremaale

Tee Uus-Meremaale

Pühkisin Eesti tolmu taldadelt 4 juunil, kui istusin Tallinn-Stansted lennuki peale. Seal tutvusin inglise purjetajaga, kes pidi üheks päevaks tagasi koju sõitma,et eksam teha ning siis tagasi Eestisse võistlustele. Ta oli hästi tore ja kena nii et muidugi rakendasin ta kohe oma kraami kandma
Mul nimelt kaasas:
- 20kg kohver
- 10kg lumelaua varustust
- 7kg käsipagasit
Kolin siiski ju aastaks minema ;)
Ta oli minuga kuni Londonini, kus sain kokku Holgeriga, kes võttis töö üle (Aitähh Holger! :D).
Järgmise päeva veetsin Londonis muuseumides ja pargis logeledes kuna ilm oli niiii soe ja mõnus. Tööpäeva lõpus sain kokku veel Holgeri ja Marisega, kes mu saatsid metroo peale, et saaksin minna Heatrow'sse. Mõte kanda kogu oma kraami ise mulle üldse ei istunud, nii leidsingi endale metroos järgmise abilise - sõdurpoisi :D.

Siinkohal pean mainima, et London vist täis hea välimusega noormehi, kes sind on igal hetkel valmis aitama ükskõik millega. 12 points go to England!

Bla..bla..bla.. Panen oma kohvri kaalule samal ajal kui neiu mind oma arvutis otsib. Ei leia! OK. Halb. Palub mul siis kõrvale astuda kuni nad helistavad Uus-Meremaale, et teada saada mis toimub. Bla-bla.. tuleb välja, et mu sünnikuupäevaga on mööda pandud.
Nii,et nüüd palun soovida mulle õnne 6 juunil. Õnneks mind siiski lennule lasti ja isegi ühegi üle kilo eest maksma ei pidanud ;)

Lennuki reisid olid muidugi vahvad. Mõlemad 12h. Mõlemal oli kõrval reas tited. Ma endiselt leian, et kõik pered mis reisivad lastega alla 7 peaksid olema koos ühes kabiinis, kus mina nende laste kisa ja nuttu ja vingumist ei kuule. Olukorra päästis see, et võimaldati vaadata filmi või kuulata muusikat klappidega ....aga magamis variant oli suht välistatud. Kohale ma siiski jõudsin ilusti.

Ajavahe ma veel ei tunneta ja seda jetlagged tunnet ka pole. Niisiis linna peale minek.

Xx
Christchurch'i vallutades,
Siret